Facebook Slider

Mis on F1CEL?

Written by Mart on . Posted in Varia

F1CEL - Eesti Sim-Racing Liiga puhul on tegemist Eesti mitteametlike meistrivõistlustega sim-racingus. Tegemist on reaalse mootorispordi simuleerimisega virtuaalselt, interneti vahendusel arvutis. Erinevalt päris mootorispordist, mis on väga kulukas, saavad sim-racinguga tegeleda kõik kellel võidusõidu vastu huvi ja omavad tavalist lauaarvutit ja internetiühendust. Sõitjate vanus varieerub meil 12-aastastest 50-aastasteni. Osalemiseks tuleb omada mängu rFactor 2 (või rFactor) ja lisaks sellele alla laadida vajalikud lisad. F1CEL eesmärk on iga aasta välja selgitada Eesti parim sim-racing piloot.


F1CEL Ajalugu

2004 Hooaeg
Esimene Sim-Racing liiga Eestis sai alguse aastal 2004, kui Raul Roht otsustas niisama sõitmise asemel meistrivõistlusi korraldada. Niisiis kutsus ta kokku kõik sõbrad ja tuttavad, kes Vormel-1 ja võidusõidu mängude vastu huvi tundsid. Esimene etapp toimus 15. veebruar 2004 ja osales 6 sõitjat. Kuid suurest entusiasmist hoolimata oli sellise asja korraldamine raske, kuna sõitmiseks pidi sõitjatel olema kiire püsiühendusega internet, mis sel ajal polnud Eestis veel väga levinud. Sõitjaid oli vähe ja veel suurem probleem oli puuduv server, mida asendas üks sõitjatest oma tavalise kodu-internetiga. Pärast kolmandat etappi loobuti ja keegi ei uskunud, et enam jätkame.
Liiga viimasest etapist oli möödunud kuus nädalat, kui maha jäetud ent alles Foorumi avastas Kalle Lints. Kallel oli sel ajal juba aastane sim-racing kogemus, sest sõitis ta varem tolle aja ühes maailma tugevaimas liigas Comet Racing Series, kus alustas oma karjääri ka sim-racingu legeng Geger Huttu. Kalle pakkus meile võimaluse liiga uuesti käima lükata, sest tema kiire internetiühendusega saime serveri probleemi lahendatud. Enamus sõitjad tulid tagasi ja neile lisandus ka uusi. Jätkati sealt, kus eelmine kord pooleli jäi. San Marino GP võitis loomulikult Kalle Lints, kes valitses hooaja algust, võites viiest etapist kolm. Kuid teised suutsid väga kiirelt õppida ja hooaja keskel pakuti juba Kallele head konkurentsi. Eriti kiire oli Ivo Jaanisoo, kes võitis seitsmest etapist koguni viis. Lisaks neile näitasid head kiirust ka Raul Roht ja Kaido Almre ning hooaja lõpus leidsid kiiruse ka Marek Toom ja Radio Tonts. Hooajal osales 24 sõitjat ja etapivõiduni jõudsid neist 7. Pika 21-etapilise hooaja võitis Kalle Lints, kellest sai Eesti esimene sim-racingu meister.

2005 Hooaeg
Teine hooaeg jäljendati päris Vormel-1 sarja veel enam ja sõideti samal ajal, samadel radadel. Sim-racingu huvi Eestis aina kasvas ja sõitjate rohkuse tõttu tehti vähem kogenud sõitjatele teine sari, mille võitis Romet Rattiste. Vormel-1 hooaeg oli väga põnev, sest konkurentsi tihenemisega toimus palju põnevaid sõite. Enne viimast etappi lahutas kahte parimat Ivo Jaanisood ning Raido Tontsi vaid neli punkti. Lausvihmas toimunud viimane etapp pakkus palju draamat. Üldseisu liidril Ivol oli sõidu käigus palju tehnilisi probleeme ja näis et meistritiitel libiseb käest. Kuid viimasel ringil lasi meeskonnakaaslane Ivo mööda, mis tagas 2 vajalikku punkti ja meistritiitli. Hooajal osales 21 sõitjat, etapivõiduni jõudsid neist 6.

2006 Hooaeg
Kolmas hooaeg tehti taas muudatusi, et päris Vormel-1 sarja veel lähedasemalt simuleerida. Hooaega valitses täielikult eelmise aasta GP2 meister Romet Rattiste, kes jättis vahele ainult ühe etapi ja võitis viis sõitu. Paljude sõitjate loobumise tõttu langes natuke ka konkurents, kuigi etapivõiduni jõudsid tervelt 8 erinevat sõitjat. GP2 hooaja võitis Villu Arjakas.

2007 Hooaeg
Neljandaks hooajaks olid paljud tänapäeva Vormel-1 autodega sõitmisest tüdinenud ja otsustati vahelduseks sõita kõige populaarsemat ajastut Vormel-1 ajaloos - Turbo. Jäljendati 1988 Vormel-1 hooaega, kui kasutati viimast korda turbomootoreid. Kuna 1988 aasta ringradu polnud saadaval, sõideti teistel ajaloolistel radadel. Lisaks 1988 hooajale sõideti ka 2007 hooaega, et pakkuda huvi ka tänapäeva ajastu austajatele. Mõlemat hooaega domineeris täielikult Sander Kallas, kes võitis kokku 17 sõitu, 17 parimat stardikohta ja tegi 9 kiireimat ringi.

2007-2008 Hooaeg
Viienda hooajaga alustati juba sügisel, kui esimest korda sõideti ka talvel. Pärast nelja aastat F1 Challenge 99-02 peal, suunduti uue mängu juurde - rFactor. Paljudele see muudatus ei meeldinud, kuna rFactor kasutas uut DirectX 9 gMotor2 graafikamootorit, mida paljud arvutid ei uutnud veel korralikult renderdada. Kuna rFactoriga olid paljud alles kohanemas, tõi see üle pika aja põneva hooaja, kus heitlust meistritiitlile jätkus kuni eelviimse etapini. Eelmine hooaeg domineerinud Sander Kallasele pakkus tõsist konkurentsi Sander Paling, kes näitas väga head stabiilsust kuid ainult sellest ei piisand ja Sander Kallasest sai esimene kahekordne Eesti Sim-Racingu Vormel-1 meister. GP2 meistriks tuli Aare Tuulik. Imola ringrajal toimunud esimese kestvussõidu võitsid Rauno Muru ja Sander Kallas.

2008 Hooaeg
Kuuendal hooajal sõideti rFactoriga esimest täishooaega. Juurde lisati ka kolmas sari, kus sõideti esimest korda kereautodega ja simuleeriti Porsche Carrera Cup sarja. Hooaeg oli väga edukas ja algselt rFactori vastu oldust hoolimata osales rekordiliselt palju sõitjaid. Kõigis kolmes sarjas oli väga tihe konkurents ja põnevad sõidud. Vormel-1 hooajal võidutses kolmandat aastat järjest Sander Kallas, kellele seekord pakkus konkurentsi uus tõusev täht Rasmus Tali. GP2 sarjas osales koguni üle 70 sõitja. Üldvõit läks ainult seitsmel etapil osalenud, kuid neist kuus võitnud Reiko Lillele. Esimese kereautode hooaja võitis samuti Sander Kallas. Hooaja lõpus tehti ka sõitudest otseülekandeid, mis oli Eestis esmakordne. Bathursti ringrajal toimunud 5.8 tunni pikkuse kestvussõidu võitsid Priit Välja ja Sander Kallas.

2008-2009 Hooaeg
Seitsmendat hooaega alustades otsustati sõitjate rohkuse tõttu veel üks sari juurde lisada, kuid see tegi stardirivid liiga hõredaks ja hooajast suurt midagi välja ei tulnud. Seekord sõideti vahelduseks Ameerika sarju nagu ChampCar, Nascar ja Toyota Atlantic, kus sõitis ka Tõnis Kasemets. Karl Rätsep võitis Atlanticu ja ülejäänud Rasmus Tali. Ebaõnnestunud hooajale pani punkti Nordschleife ringrajal, koos Läti ja Leedu sõitjatega toimunud kestvussõit, mida ei lõpetanud mitte keegi. Hooaja tippsündmuseks oli hoopis Meistrite võidusõit, kus osalesid Eesti parimad sim-racerid, rFactor, Richard Burns Rally ja Live for Speed kommuunidest. Sõidu võitis Rasmus Tali, Morten Nõmme ja Karl Rätsepa ees.

2009 Hooaeg
Kaheksandaks hooajaks seati eesmärgid juba väga kõrgeks, kui otseülekandeid tehti pea kõigist Vormel-1 sõitudest ja mõned lisaks ka teistest sarjadest. rFactor oli selleks ajaks Eestis väga palju populaarsust kogunud, millest tingituna tehti palju uusi liigasid. Mõned sõitjad läksid mujale sõitma ja osalejate arv vähenes. Vormel-1 meistriks tuli esimest korda Rasmus Tali, kellele ei suutnud seekord keegi konkurentsi pakkuda. GP2 sarja võitis Priit Välja ja BMW E90 Cupi Rando Muru. Aegna Saare ringrajal peetud kestvussõidu võitis Allar Foht.

2009-2010 Hooaeg
Üheksas hooaeg peeti seekord Aasia ja Okeaania ringradadel. Eelmiste talvehooaegade põhjal seekord suurt osavõttu ei loodetud aga Jaapani Vormel-3 sari, kus on sõitnud ka Marko Asmer, osutus üllatavalt populaarseks. F3 sarjas osales üle 40-sõitja, neist parim oli Karl Tanel Lukken. Toyota Corolla Levin AE86 sarja üldvõit läks Rasmus Talile, kellele see oli viies meistritiitel. Tali võitis ka sõitjate puuduse tõttu poolikuks jäänud Vormel-1 1991 sarja.

2010 Hooaeg
Juubelhooaeg on alanud väga edukalt. Nii Vormel-1, kui GP2 sarjades on tehtud uus osalejate rekord. Otseülekandeid plaanitakse teha kõigist Vormel-1 etappidest.

Täieneb peagi.